Selline kummaliselt tühi ja rahulik tunne on.
Nagu peegelsile meri.
Ohh, meri. Tahaks ujuda. Ma nii igatsen meres ujumist.
Tegelt kui nüüd mõtlema hakata, siis meri on mind alati tõmmanud ja inspireerinud. Saareplika nagu ma olen, hahaaaaa.
Vormsil pole ma kaa kriminaalselt kaua käinud.

Ohh, peaks mingi kirjandusliku vahepala otsima. Võibolla midagi vanemat.. Hmm. Ma ei oska valida:S

Mingi loen siin oma vanu luuletusi. Hmm. Suht jah. Okei, ma ei hakka vinguma, aga.. Nagu VEIDI imelikud või nii:D

Nagu näiteks see:

***
Sinu igavesele naeratusele
Tardunud huuled,
Minu igavesti
Avatud silmad.

Meie mõlema laibad,
Mis juba aegamööda lehkavad
Ning vaikselt, märkamatult
Tulnud vingusurm.

***

Mis asja? Ma ju ei olnud NII fucked up omadega..Või olin?:D


Ja miskit uuemat:

***
Sind ei ole olemas
Ja mind ei ole olemas.
Igatsen sind
Ja igatsen mind.
Kaotasin nad
Mõlemad
Kunagi ammu.

***

Ootan, kuid vastust
Sinult vist enam ei tule.
Võtan oma asjad,
Ust enda taga ma ei sule.
Tean ju, et siia ma
Enam tagasi ei tule.
Asjata ootasin sult armastust,
Teadsin ju, et seda ei ole.

***

Mnjaaa.
Tänane öö tuleb väga kuum, nimelt kavatsen ma selle keemiaõpikuga veeta;)