neljapäev, detsember 07, 2006

Arglikult tippis ta läbi värskelt maha sadanud valge lume Sinu majani.
Jäi seisma, vaatas tühjadesse pimedatesse akendesse ja ohkas korra.
See periood tema elus on läbi saanud.
See naiivsus.
Lootus.
Ta ei looda enam kunagi, et ta oleks võinud kunagi öelda, et näed, see roheliste silmadega poiss armastab teda.
Ta ei looda enam kunagi. Ta ei unista enam kunagi.
Sest lootus on lollidele ja unistused ei täitu.
Pilguga paitas ta viimast korda aknast paistvat tuttavat tuba ning sättis ennast minekule, üldsegi mitte Sinu üliilusatele rohelistele silmadele mõeldes...
Miski tema sees oli taas kord purunenud.



***
Ükskord,
siis oli talv,
siis olid asjad
veidi teisiti,
siis olin ma sassis,
aga ainult veidi,
siis oli veidi külm.
Tookord oli
nukker, veidi
nukram kui
muidu,
isegi su silmad
olid pruunimad,
pruunimad veel
kui muidu.
Kallis,
kas mäletad veel?

***

Mingi kergelt depressiivne tuli vist jälle.
Pole hullu, vast elate üle.
Homme jälle Mähele xD

2 kommentaari:

Mare ütles ...

"Arglikult tippis ta läbi värskelt maha sadanud valge lume Sinu majani.
Jäi seisma, vaatas tühjadesse pimedatesse akendesse ja ohkas korra.
See periood tema elus on läbi saanud.
See naiivsus.
Lootus.
Ta ei looda enam kunagi, et ta oleks võinud kunagi öelda, et näed, see roheliste silmadega poiss armastab teda.
Ta ei looda enam kunagi. Ta ei unista enam kunagi.
Sest lootus on lollidele ja unistused ei täitu.
Pilguga paitas ta viimast korda aknast paistvat tuttavat tuba ning sättis ennast minekule, üldsegi mitte Sinu üliilusatele rohelistele silmadele mõeldes...
Miski tema sees oli taas kord purunenud."

See oleks päris hea ilukirjanduslik tekst... vat need asjad peavadki reaalsest elust tulema (või siis reaalsetest tunnetest või juhtumistest või nii edasi). Kõik peale lause "üldsegi mitte Sinu üliilusatele rohelistele silmadele mõeldes..."

ma ei tea, lihtsalt mõtlesin seda ja ütlen ka.

Maria ütles ...

hmm, sinu jutu kohaselt olen ma loll :D hehee