Oi, pole päris ammu kirjutanud.
Nii. Aga.. Millest siis rääkida?
Täpselt selline olukord nagu oleks kohanud vana head sõpra, keda pole aga nii ammu näinud, et ei oska millestki rääkimist alustada. Materjali on kuhjaga, kuid aju ei suuda seda olulist välja selekteerida. Nii. Lee mõtleb korra.
Aaaaa. Nädalavahetus oli ju vahepeal:)
Reede õhtul vajusin ma koju peale matemaatikat (kaheksas tund MATEMAATIKA, see on tõsine ajukepp) ja olin surnud. Aga mul ei lastud eriti surnud olla, sest pidin tormama ema raamatu esitlusele. Jep, kes veel ei tea, siis mu ema kirjutas koos oma töökaaslasega raamatu "Lihtne Pärimus". Viskan kunagi mingi lingi ka siia.
Igatahes. Siis olin seal, hästi palju armsaid inimesi oli tegelikult koos, kahju, et ma neid nii vähe tean. Pilti pidin mina tegema, aga kuna mu isa kaamera VIHKAB mind, siis otsustas ta, et oleks ju ometigi hästi tore ja vahva kui ta peale esimest viit pilti oma patakad tühjaks teeks. Ja noo nii oligi. Siis hakkas Musujaan karjuma ja raamatuesitlus jäi mulle vaid põgusaks vahepeatuseks.
Kodus sain rahus surnud olla ja vist vaatasin mingit imelikku filmi, ma ei mäletagi enam.
Laupäeval jooksin kella üheksaks Virru tööle, tegelesin mingisuguse vastiku venelasega, kes tahtis minuga šampust juua ja üldse mulle tõestada, et ta vend on minusse armunud (väidetavalt käib mind vaatamas teinekord, päris creepy), et siis ei olnud kõige lahedam päeva algus. Aga olin ühe vahva Lauraga tööl ja üldse oli laupäev väga Lauralembene päev, sest peale tööd sain kõigepealt kokku armsa Sassiga ja siis veel armsama Lauraga ja siis läksime Populari, sest meil tuli hull vesipiibutuju peale. Paar koksi ka ja Lee igatahes oli päris svipsis.
Edasi oli minek Hookah House`i, kus olid Henri jms ja siis mingi passisime seal ja siis oli kojuminek.
Kodus suutsin vaadata kella üheni Musketäre ja siis voodisse koomasse vajuda.
Pühapäev möödus nagu tavaliselt koristades ja siis läksime Indigolaste kontserdile Mare ja Lauraga ja laupäevaõhtuse rahvaga.
Kontsert oli ülitšill, täpselt see, mida ma juba tükk aega vajanud olen. Niinii hea.
Kusjuures Indigolapsed meeldivad mulle laivis, ma plaadilt neid nagu eriti ei kuulagi.
Aga eile pidi jõudma kontserdile, sest see oli nüüd nende viimane kontsert enne kui nad kõik mööda maailma laiali lähevad ja alles poole aasta pärast tagasi tulevad.
Ja see oli üks õige tegu, pohhui, et see nii hilja oli. Nii hea tunne jäi sisse ja mingi hulk positiivset energiat tuli ka kusagilt. Mõnus ühesõnaga:)
Peale kontserti jalutasin siis Kadriorgu ja koju jõudes pesin ennast ruttu-ruttu ära, sest kell oli juba palju aga kui ma ükskord voodisse sain, siis mõtlesin, et öösiti magavad ju ainult lollid ja hakkasin hoopis luuletama ja Fausti lugema. Alles mingi kella poole kahe paiku jõudis mulle koheale, et ma olen vist ikka päris lollakas ja et homme on tegelikult kool ja siis tuli mingi hetk uni ka.
Täna on imelik päev. Sain väikevennalt kolm kleepuvat musi. :)


Mingi mure on ikkagi südames ja teeb teinekord närivat valu.
Kõigepealt olen oma sõprade pärast mures, sest ma tõesti ei tahaks näha, kuidas nad oma elu perse keeravad ja muid selliseid vastikuid asju.
Ja teine mure on selline isiklikku laadi. Seda ei tea keegi. Ja ei saa vist teadma ka.
sest kui on põhjust muretsemiseks, teeb see väga haiget eelkõige mulle ja minu läbi mu kallitele ka ja ma ei taha hakata asjatuid spekulatsioone tegema. Räägin, kui kindel olen.



Pff. Tegelikult peaksin ma praegu hoopis kunstiajalugu õppima, ups.