Täna ei ole hea päev.
Sain lumiseks, täiesti üleni lumiseks kui üritasin hommikul kooli minna, jäin tundi hiljaks, külmetasin ja kõige tipuks sain veel ka selle debiilse tukaloki. ÖÄK.
Siis oli mingi rõve kool ja veel kooli ja rõvedust ja üldse. Maeiviitsienam. Päris ausalt.
Siis koju ja deprekasse ja tee ja taaskord punane vein ja Alumiinium ja kurvastamine ja õppimine ja ühe kurva & tahmase väikevenna korduv pesemine ja teise väikevenna retsensiooni ära tegemine ja mingi pidev muretsemine kogu aeg täiesti põhjendamatute asjade pärast.
Ja nüüd kirjutan bloogi, kuigi mul ei ole tegelikult mitte midagi öelda.

Ahjaa.
3. novembri hommikul Jaagu pool ärgates ja lund nähes oli natuke kurb olla.
Selle aasta esimene lumi. Ja need esimesed lumed on alati kõige valusamad.
Igatahes, ma ei teagi, kas asi oli Jaagus ja Andras või Pääskülas või lumes või maeiteamilles, peale seda olen kirjutanud nagu hull.
Et siis lugege ka uusimaid. Lisan uue postitusega mõned. Ehk leiab miskit lugemisväärset ka.

Ja rahatu ja meestetu ei ole hea olla. Tõestatud fakt.
Ja matemaatika kontrolltööd ei mõju mu psüühikale hästi. Teaduslikult tõestatud fakt.

*


Pähh.
Tule siia, ma tahaks su kaissu võtta.