Ohsaaa.
Jõulud olid ju vaheal ja puha. Ja üldse.
Ma ei jaksa praegu siia midagi kirjutada. Kuidagi tühi on ka olla.

Ma olen surmani tüdinenud number kaks olemisest. AITAB EHK JUBA.

Luuletasin ka vahepeal.



***

Ma pole hiljaks jäänud
Vist isegi jõuan veel
Oma elu lõppvaatusele

Elu, mis pole veel alata saanudki
Tahab lõpetada end

Noh, keegi pole ju ka võimalust andnud

Ai, kurat, jälle liiga vara
Tõuseb raske sametpunane kardin
Jälle keegi liialt kiirustab
Jälle liiga hilja jõuan kohale,
Et hääbuda millekski,
Millel polegi vist nime
Või siiski on -
Olematu,
Olematuks,
Olematusesse


***

Hulkudes ööst öösse
Müüd end
Kelleksi teiseks
Võõras külmas linnas,
Kus sinusugused
Sisutud tüdrukud
On vägagi hinnas

Sa müüd end
Kuni lõpuks keegi ostab
Ja teeb sust sellise tüdruku
Nagu talle endale meeldib

Ja alles siis sa tunned,
Sa rumal tüdruk,
Et liig lühikeseks
Jäi su nukker ööliblikalend


***

Ma olen raisanud ühe päeva
Tehes mitte midagi
Ja kõiki maailma asju korraga
Aeg ju lihtsalt voolab läbi
Mu talves külmetavate sõrmede

Ma ei tunnegi teda enam
Ennastki ju ei tunne
Ammu enam

Sõrmedest rääkimat.
Kindad ju ometigi unustasin
Ja enda ja aja
Ja maailma


***

Oma hinge jätkuvas alastuses
Tunned midagi ahastamapanevat
Keegi kuskil püüab sulle selgeks teha,
Et sind on ju ometigi kellelegi vaja
Ja et kellelgi on isegi vist mingi armastus
Sa ei kuule
Sa ei näe
Sa ei usu
Ei peagi.
Sa ju tead niigi,
Et ta valetab.


***


Väike päike tõusis
Särab...
Ah ei,
Tal on täna
Pahur tuju

Karjub
Ja jonnib
Nagu väikene poiss
Või kes muu ta üldse oligi
Või kelleks muuks ta üldse kunagi saab

Nosib vaikselt põrandal istudes
Nukralt juustuleiba

Ja sa vaatad seda tibatillukest jonnipunni
Ja tead, et ta on kõige
Ilusam Puhtam Süütum
Olend siin ilmas

Kuni ta tuleb,
Et tirida sind juustest
või kakab püksi
Ja karjub veel,
Et totu
Ja kakahais

***






Aga meil on siin kodusõda. Ja pidu jms. Hurraa. Juhhei.