pühapäev, jaanuar 13, 2008

MA EI JAKSA.


Tehke nüüd asjad rutturuttu paremaks ja maailm ilusamaks kohaks ja üldse.



Luuletasin ka vahepeal.

Ja kusjuures ma ei tea, kas see on halb asi või hea, sest tegelikult ma peaaegu, et vandusin peale Andra luulekogu lugemist, et mina enam ei kirjuta.


Ma ei tea, lugege.









***


Augud seintes
Tulevad tagasi
Augud südames
Tulevad tagasi
Täpselt siis,
Kui oled
Natuke rohkem üksi
Kui üksi üldse olla saab
nad tulevad tagasi,
On suured ja valutavad
Ja ükski müürsepp
Ei oska enam auku
Päris täiesti
Ära parandada

Ja siis kui olla tohib
Ainult nii vaikselt,
Et keegi ei kuule,
Lasevad seinad
Ikkagi läbi tuule
Ja südamesse
Keegi pidama
Enam ei jää

Ja tuba
Jääbki külmaks


Ja süda
Jääbki tühjaks




***




Kui kord öösse kaduda
Näib liiga lihtne
Tahaksin nutta
Kõigi nende asjade pärast,
Mida pole kunagi olnud

Tahaksin juua
Külma liiga kanget kohvi,
Suitsetada



Üles leida asju,
Mida pole kunagi kaotanudki



Avastada, et külmikust
Lõppenud on viin

Juua siis hoopis
Külma liiga kanget kohvi

Pisaratest märjaks nutta patju,
Suitsetada

Unustada keegi,
Keda ammu enam ei mäleta

Komistada mineviku otsa

Juua tülgastusega
Külma liiga kanget kohvi,
Ja suitsetada

Kuni õhk kuivab hingamatuks
Kuni nutust enam ei aita
Kuni hirm mu endale saab



***



Midagi hirmtähtsat oli ka, aga muidugi ma unustasin selle.
Ma näitan teile parem Vormsit.

(Vabandan kvaliteedi pärast, pildid on moblaga tehtud.)



*
















*
















*




















*




















*





















*







Homme. Ma ei taha mõeldagi, et homme on homme. Tundub kuidagi õudne.

4 kommentaari:

afanasjev ütles ...

kle varsti pead sa tõesti luuletused loomingusse v vikerkaarde või kuhugi saatma.

ah jaa, ja siis nak, see tähendab Nagu Andra Käsib.

võibolla.

Lee ütles ...

Niiet...siis meeldivad?

afanasjev ütles ...

jaa!

Lee ütles ...

Jee. Lahe.
Mind leiab muide kõigi eelduste kohaselt veebruarikuu Värskest Rõhust.