Hei, mina siin. Olen elus, Vormsil ja tulen homme Tallinna tagasi.

Vahepeal on olnud palju, isegi peaaegu, et liiga palju alkoholi, mõnusaid sõpru, küünlaid, maaaaasikaid (jaa), natuke kevadet, veel vähem raha ja rõvedalt palju talve ja lund.
Jaa. Ja pettumust on ka olnud.


Ja kirjutanud pole ma ka suurt midagi. Ma ei suuda praegu. Vale aeg, valed inimesed, allaneelatud mured ja teesklus. Sest tegelikult pole miski korras.

Aga luuletasin siis. Nii.



***


Talv.
Külmume läbi,
Koos.

Ma siiski ei saa
Ikka veel aru,
Et miks sa nii vale oled
Ja et kuhu kevad jääb

Lumi sulab juba ammu
Minusinu
Sinuminu
Paljaste jalgade all

Aga kevadet pole ikka veel.

Ja me mõlemad oleme
Täiesti valed,
Ainult kevad oleks õige
Aga kevadet ei ole ju,
Ikka veel.


***




Ja ärge küsige, et miks ma siin saarel peidan ennast. Oodake parem suve koos minuga.
Homme näeme. Helistage siis mulle ja igatsege mind.