Vahet ju pole. Mkm.

Tuju puudub. Õigemini, on halb, väga halb. Skaalal paikneks ta umbes 100m allpool merepinda, ehk siis liiga madalal, et üldse tujuks kvalifikatseeruda. Saadaks kõik igale poole ja võimalikult kaugele. Kõigepealt saadaks muidugi iseenda kusagile ära. Aga see on hoopis üks teine jutt, mida tuleks rääkida hoopis teises kohas ja teisel ajal.

Ilmselt alustan murdumist.

Luuletasin ka vahepeal, kahjuks.

***


Kuula mu sõnu,

Nad pole nii kurvad
Kui tunduvad

Aga nad kraabivad
Mu sinu ees alasti

Mäletad, ma kunagi ütlesin,

Et ma ei oska valetada?

Siis rääkisin

Vist esimest korda tõtt.

Kui tahad,

Võid mu paberi peal

Kätte võtta,

Katki rebida,

Kägurdada

Sest ma olen nii rumal,

Et kirjutan ennast igale poole

Liiga ausalt Liiga selgelt sisse

Ja kui sa pole veel aru saanud,

Siis igast mu sõnast

Loed sa mind ennast.

***























Foto: Priit Salumaa

Hakkame jooma. Nüüd. Praegu. Muidu lähen katki. Jälle.