Aitäh teile kõigile, kes te tegite selle päeva täiesti uskumatult ilusaks mu jaoks:)
Ma pole tükk aega nii õnnelik olnud, vau. Ja mul on tunne, et mul on mingi pool lillepoodi kodus, kõik kapipealsed on lilli täis:)

Ja noh, mis seal ikka salata, ma endiselt luuletan.


***

Kui sulaks
Õige ühte
Jah, kustutaks tule
Ja sulaks sametises vaikuses
Lahutamatult üheks

Varjudena pimedas
On uskumatult hea,
Sest need vead,
Mis on tehtud pimedas
On kuidagi kergemini vabandatavad
Kasvõi juba sellega,
Et nad juhtusid pimedas

Ent sind
Ei oska Ei saa
Ma kuidagi veaks lugeda
Sest sina,
Sa oled hoopis
Midagi muud
Ma tunnen seda iga oma rakuga
Kui hingad siin
Pimedas mu kõrval
Sulanud üheks
Pimeduse ja minu endaga

Ei tunne enam piire,
Et kust lõped sina
Ja algan mina
Kas on üldse vajagi
Tajuda piire
Kui pimedus maitseb hea
Ja sõõrmeid õrritab su lõhn

Ei, ma ei taha teada,
Et kust lõpen mina
Ja algad sina
Sest meil on ju ometigi pimedus
Ja mis sa arvad,
kui sulaks õige lõplikult ühte?


***






Naeratan endiselt omaette nagu hull, jaa, ja säran ka.
Ja enam ei oska seda kuidagi kevade arvele kirjutada. Kõik on sinu süü. Ma loodan, et sul on vähemalt natukenegi häbi.


Nii, aga sünnipäevalaps läheb nüüd tuttu, ega need vanakesed ei jaksagi enam nii kaua üleval olla. Pensionisammas vaja ka ära teha.