Tere, kolmapäev oli kirjanduslik. Ja veel pagana hea. Tundub, et sümbioos indialanna+sakslane töötab ülihästi ja igasugused eelarvamused eri rahvustest inimeste armastuse kohta tuleks ära unustada. Kõss. Sellised asjad töötavad küll.
Aga huvitav, kas kooslus eesti+soome õnnestuks sama hästi??


Noh ja kuna keegi ei loe seda siin niikuinii, siis ilmselt tohin ma siia veidi luulet toppida. Ja vabandust ma selle eest ei palu, no ei, ärge isegi lootke.


Et siis luuletasin. Vahepeal.


***


Sa pakkisid kohvrisse kõik
Peale armastuse
Ahjaa
Nüüd tuleb meelde küll,
Ta jäi esikukapi peale
Sa olid ta sinna pannud, võtmete kõrvale,
Et sa mingil juhul teda ei unustaks
Aga unustasid

Sul olid kaasas hoopis
Ühed punased villased sokid,
Ema kingitud kampsun,
Müts, mida sa kunagi ei kanna,
Ahelsuitsetaja eneseabi raamat,
Üks teine sina (igaks juhuks)
Ja närune tunne,
Et sa oled midagi tähtsat unustanud

Muidugi,
Hambahari ja armastus
Esikukapi peal
Tead ju küll,
Et sa ei unustaks

Aga nüüd sa siis seisad siin
Vastu seina surutult,
Tunned end närusemalt kui peaksid
Ja mõtled, et pagan võtaks,
Miks kuradi pärast
Ma selle hambaharja
Sinna esikukapi peale jätma pidin



***




Nohjah. Järgmine nädalavahetus põgenen Soome. Ja tagasi ei tule.