laupäev, detsember 27, 2008

Mugavusest




Ma käisin eile neiu K-ga pikal jalutuskäigul (jalutuskäik=umb 5 km) ja tee peal, keset Vormsi nö lennuvälja leidsime jahimeeste varitsuspuki. Seda ümbritses umbes 100m raadiuses selline koht, mida ma pole Vormsis veel näinud. See polnud üldse nagu siit maailmast pärit, pigem oleks see kuulunud kusagile mandrile. Tegu oli mitteametliku ehk siis isehakanud prügimäega. Silmadel oli kole vaadata. Jalutasime siis edasi, sest ilm oli ilus ja me tahtsime näha, et kui kaugele ja kui koledaks see prügila minna saab. Sai väga koledaks. Leidsime koha, kuhu jahimehed olid visanud metssigade mahanülitud nahad. Ja maharaiutud jalad. Nahku oli seal hunnikus, mõned lihtsalt visatud, mõned hoolikalt ritta pandud. Vahet pole, vaatepilt oli tülgastav mõlemal juhul.
Ja siis ma hakkasingi mõtlema, et miks ma pole enne mõelnud sellistele asjadele. Muidugi, kui minu õhtusöögilaual on tükk sealiha, siis kusagil metsas peab keegi surema ja keegi peab maha võtma ta naha ja jalad maha raiuma ja vere välja laskma. Aga see on kuidagi loomulik, et me ei mõtle sellistele asjadele. Sest nii on ju MUGAVAM. Mugav on ju ignoreerida fakti, et need nahad jäetakse kas vedelema või lõpetavad nad hoopis kellegi põrandal.
Ma ei taha nüüd öelda, et blaa ärge sööge liha ja lihasööjad on kõik mõrvarid ja nii edasi, ei, ma ise ju ka söön ja, aga ma tahtsin lihtsalt näpuga näidata tõsiasjale, et me ei anna endale oma tegudest aru. Kõik see jõuluhullus (loe selle kohta Andra blogist) ja kõik need muud hullused. Samas, infoühiskond harjutab meid õudustega. Hoolega harjutab. Sest mis on paar roiskuvat seanahka näiteks elavalt keedetud elevandibeebiga võrreldes? Tühiasi, eksole.

Ja samamoodi, miks mulle ei meeldi üksi olla? Sest üksi olles ujub kõik see pinnale, mida ma nii meeleheitlikult alla olen proovinud suruda. Ja ma pean nende probleemidega tegelema, kuigi see on minu jaoks ebamugav. Palju mugavam oleks ju teeselda, et neid ei ole, et neid ei ole kunagi olnud ja et mitte midagi ei ole halvasti.
Ja ma praegu mõtlen, et see pagana MUGAVUS on meie ajastu üks kõige suuremaid pahesid.

3 kommentaari:

Maria ütles ...

on...

mõtlen sellele iga päev, kuid ikka ei leia endas seda tahet, mis muudaks...

aga jh, su valge tekst mustal taustal võtab silme eest kirjuks

Unknown ütles ...

Pimedas ja autoteel kõndides tuleb helkurit ka kanda! (kaunil talveõhtul möödasõitnu...)

Lee ütles ...

Aitäh heade soovituste eest, Kadri!



Ja Maria, kõik algab endast, keegi ei saa sulle seda tahet vms süstida ega sisse sööta. Ise peab tahtma;)