Palju põrisevaid häälikuid



Läbi selle sopa ja liiga pikaks veninud novembri (ma keeldun seda detsembriks nimetamast) on mind vedanud ainult üks tunne, see tunne, et kohe-kohe hakkab midagi ilusat & head juhtuma. Midagi olulist. Võibolla on see hoopis lume lõhn, mis teatud tuulesuunaga kaugelt siiapoole kandub või on asi hoopis nendes põrisevates häälikutes. Pagan seda teab.


Mina ei näe und. Ma näen inimesi ja koledaid asju, kui ma magan. Täna nägin esimest korda midagi tõeliselt ilusat unes ja unustasin selle kohe ära, kui ärkasin. Aga selle unenäo soojus jäi. Uskuge, ma kogu südamest sooviksin asju paremaks muuta. Et teil, armsad sõbrad, oleks ka soe. Ja et teil oleks ka palju põrisevaid häälikuid.