aga ma lihtsalt armastan Michael Augustini luulet.
Lugege ise. Need on kaks minu lemmikut. Tõlkimise au kuulub Hasso Krullile ja Carolina Pihelgasele.
(kui veel lugeda tahad, siis lase käia http://www.eki.ee/ninniku/index2.php)
ARMULUGU
Tulime üksteisele
järjest lähemale.
Viimaks olime
üksteisel
tee peal ees.
*
BRÜSSELI JA BOLOGNA VAHEL
Juba lennu ajal hakkavad
reisijad maha minema:
näiteks
üks paks pudukaupmees,
kes vajub raskelt hingates
ühele pilvele.
Siis üks härra Aachenist,
kes hõisates vabalt alla langeb,
ja tema naine,
kes liugleb talle aeglaselt järele
nagu udusulg.
Siis prahvatavad kaks sõdurit
naerdes tuulde,
nagu püssist lastud.
Viimasena läheb
karusnahkades daam,
kes napilt enne kokkupõrget
Caprino Veroneses
kaotab ühe kinga.
Tal on sellepärast kohutavalt piinlik.
Tõesti, see ju rikub kõik ära.
***
Elagu geeniused. Viva!
(Mina olen täiesti haige. Mul on kurgus midagi agoonialaadset ja palavik ja tuumanohu. Selle peale oleks ilmselt paslik öelda, et elagu kirjandusfestivalid. Aga Prima Vista oli lahe. Tõega.)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar