Nojah. Eks seda oli ette aimata, et see nii läheb.

Kohe seletan.

Eile juhtus selline asi, et Lee lõpetas gümnaasiumi. Aktus oli Draamateatris ja ilus ja kiskus pisaraid, sest kahju, et see kooliaeg läbi on. Ma hakkan oma klassi ja üldse, koolis käimist ikka kohutavalt igatsema.
Bankett oli ka mõnna ja inglist "ellu astumine" oli ka lihtsalt vahva. Kui, siis kurb.

Õhtul peale Issanda Muutumise kiriku kellade helistamist ja kooliõues käsikäes laulmist algas, noh, lõpupidu. Seda kirjeldaks ilmselt kõige paremini sõnad purjus, p*tsis, täiesti perses omadega, täiesti sitauba, purujommis JNEJNEJNE.

Maailma lahedaim pidu oli. Muidugi ei puudunud ka meestedraamad, seega olen veidi liimist lahti, vabandan juba ette ära nende tulevaste emopostituste eest.

Koju jõudsin pool kaheksa. Inimesed läksid tööle ja hommikune post oli ammu juba kohal.
Mul ei olnud piinlik.
Praegu olen maganud 3 tundi ja noh, ütleme, et promill on korralik.


Korn muudab ajud mõnusalt teovõimetuks, see ongi just see, mida ma vajan. Numb `n cold - that´s how I like it.