I`m sick and tired of being sick and tired.



Pühapäeval jäin haigeks ja kogu see nädal on olnud üks pikk agoonia. Kardan õhtuti magada, sest unenäod on hirmsad ja vastikud. Aga uni on kogu aeg.

Sügis teeb rahutuks ja murelikuks. Tunnen end mingil määral petetuna. Nii paljudes küsimustes, millele vastuseid ei oska keegi anda. Tahaksin ära minna, kusagile kaugele ja mõelda asjad selgeks ja saada vastuseid. Te teate küll, kuhu mu süda mul minna käsib.


Igatsen midagi, millele ei oska nime anda. Võibolla on see üks lihast ja luust reaalselt eksisteeriv inimene. Ja selles pole ma ka kindel. Milles ma üldse veel kindel olen??