Isssssand.
See veel puudus.
Mind just kutsuti enda poole elama.
Nii, ja kes?
Täpselt. See on alati nii.
See keda sa tahad, tõsiselt TAHAD, seda sa ei saa, mitte kunagi ja mingeid osse ja muide tegelasi (muuhulgas lapsi ja venelasi) on jalaga segada.

APPIAPPIAPPI.
Just seda mul oligi vaja, veel probleeme, hurraaa!

Siinkohal peaksin tegema loetelu meestest minu elus:

1. Vanemad vene keelt rääkivad härrasmehed säästumarketi kilekoti ja ajalehega, kellele meeldib hommikuti trammis noori tütarlapsi ahistada.
2. 13-14-aastased meessoost isikud/lapsed. Palun ei! Mind TÕESTI ei huvita, et sa skatepargis oma jala välja väänasid ja et sa tahaksid, et keegi sellele peale puhuks. Selleks on sul emme, mitte mina.
3. Igat sorti ossid, vanuses 10-35.
4. Purjus mehed.
5. Väga purjus mehed.
6. ÜLIpurjus mehed.
7. Koomas mehed.
8. Mehed, kes on endast jube heal arvamusel, ja kellele tahaks tegelt jalaga tagumikku lüüa.
9. Need mehed keda ma ei saa. Ehk siis need, keda ma tahan.


Right.
Mare ütles, et ma olen liiga valiv.
Võibolla tõesti.
Aga samas, ma otsin ka midagi, mis oleks TÕELINE. Midagi, millel oleks mõtet ja mis püsiks. Midagi, millel oleks väärtus.

Ehk siis ma jään elu kõpuni pisikeseks naiivseks türdukuks, kes lootis leida armastust ja Teda.