Ta silmitses tüdrukut oma roheliste silmadega. Miks ka mitte?
Tüdruk oli ilus, pikkade blondide juuste ja helesiniste suurte nukusilmadega.
Ta naeris kogu aeg. Suitsu tuli ta suust, ilmselt oli neiu läitnud järjekordse sigareti, kurat teab, mitmenda juba selle õhtu jooksul.
Liisa (nii oli tüdruku nimi) oli ilmselt aru saanud, et ta oli õhtu täht ning säras keset poistekarja.
Mihkel oli teda terve õhtu salaja piidelnud. Kurat, ta oli nii ilus.
Ta oli ilmselt kõige ilusam tüdruk, keda Mihkel elu sees näinud oli. Ja täpselt tema tüüpi: blond, lühike ja heatujuline. Või siiski... Midagi jäi vist nagu puudu. Ta vaatas tüdrukut oma läbitungiva pilguga ning veidi aja pärast jõudis talle kohale, mis teda Liisa juures häiris. Tüdruk oli nii tühi. Tal polnud peale välimuse mitte midagi. Kui mõttes kõrvaldada siidpehmed ja läikivad juuksed, ilusad silmad ja meik, ei jäänud alles midagi. Ainult tühjus.
Kuid siiski vaatasid Mihkli silmad taas neiu poole, ning jälgisid tähelepanelikult, kuidas tüdruk eputavalt naeris ning oma dekolteed sügavamaks kohendas.

Liisa pilk eksis vist küll juba sajandat korda Mihkli rohelistele silmadele.
Oo, kuidas ta armastas neid säravrohelisi silmi. Jaa, tuli tõdeda, et Mihkel oli üks kuradi ilus poiss. Liisa oli juba ammu tähele pannud, et Mihkel teda vaatas ning paari minuti pärast saatis ta poisile häbeliku naeratuse.
Mihkel ei naeratanud vastu, ta vaatas vaid neiule enesekindlalt silma. Ta teadis, mida ta tahab, ning sel õhtul tahtis ta Liisat.
See üksteise õrritamine kestis veel umbes tund aega ning peale seda, kui tüdruk oli talle õhusuudluse saatnud, läks Mihkel Liisa juurde.
"Me läheme nüüd," ütles ta otsustavalt ning Liisa ei pannudki vastu.
Ta lasi end kõrvaltuppa talutada, ta lasi endal särgi ära võtta, ta lasi ennast suudelda.
Kui kõik läbi oli, süütas Mihkel suitsu. Ta polnud Liisaga sõnakestki rääkinud. Seda polnud vaja.
See oli ju lihtsalt..lihtsalt seks.
Talle lihtsalt meeldis Liisa. Aga mitte midagi sügavat. Asi oli puhtfüüsiline.
Ta tõusis ja tõmbas püksid jalga. Hetkeks kummardus ta veel, et tüdrukut põsele suudelda ning astus siis toast välja, jättes Liisa üksi pimedasse lebama.
Helendavate numbritega kell-raadio voodi kõrval öökapil näitas, et kell on kolm läbi kaks minutit. Pisarad tilkusid Liisa silmadest.
Mihkel oli olnud nii alatu, samas oli poiss talle nii väga meeldinud. Teda oli taas kord ära kasutatud. Nagu tavaliselt. Nagu iga kord.

Mihkel jalutas koju, terve tee suitsetades. Ta ei tundnud enam midagi, ta oli saanud, mida ta tahtis. Kui aus olla, siis polnud Mihkel arvanud, et Liisa nii kergelt kättesaadav on. Õigemini oli ta lootnud, et tal tuleb veidi rohkem vaeva näha. Talle oleks meeldinud Liisaga veidi rohkem mängida, teda ümber sõrme mässida, kuid asjad olid läinud oma rada veidi liiga kiiresti.
Koju jõudes vajus ta rampväsinuna voodisse ning uinus silmapilkselt.


Issand. Räme porno. Noo, samas mida sa tahad purjus inimeselt umbes kell pool neli öösel, eksole. Ma tegelt lootsin, et ma ei hakka selliseid pubekate pornoromaane kirjutama, aga nojah. Siin ta nüüd siis on. Paluks kriitikat.
(Ehk siis palun tunnistage, et see ei kõlba mitte kusagile, siis ma ei julge enam taolist iba kirjutada:D)