Tegelikult kõige õudsem on siis, kui sul lihtsalt ei ole enam sõnu.
Kui sa lihtsalt ei oska enam midagi öelda.

Suutsin JÄLLE ennast täesti lollist küljest näidata (samas, aga võibolla on kõik mu küljed lollid..) rääkides lateks-kostüümides või sadomaso outfittides jõuluvanadest. Laura lubas mulle tänavu lateks-jõuluvana teha.
Aga noo kujutage ette, mis näo teeb nelja aastane plikatirts, kui ta näeb kauaoodatud jõuluvana punase kuue ja armsalt tobeda tutimütsi asemel mustast nahast liibuvates pükstes (kannikad on paljaks lõigatud!) ja maskis, suus punast värvi muna. Hõuhõuuuu, Mherrii Hhhhrišštmaašssš!
Laps viidakse ilmsemalt kiiremas korras kusagile psühhiaatriakliinikusse toibuma...
Järgmine aasta pidime Laura ja Marega igatahes minema nii marti jooksma. Mina olen igatahes sadomaso^^
Huvitav, kui kiiresti meile ment kutsutakse? Viis sekundit ikka peame vastu?

Vot.
Homme vist kooli ei lähe.
Vässu olen. Suht kõigest.
Hmm..Huvitav, kas Ta usuks mind, kui ma ütleksin, et ma ei aja alati nii debiilset juttu?
Vist mitte...