Ma olen täiesti lollakas, et nõustusin võtma veel juurde igasuguseid kohustusi ja ülesanded. Nad kasvavad nii kergesti üle pea. Pole ju ka ime, ma olen nii masendavalt lühike.
Vahepeal on olnud musirokki ja luulet ja Kuku klubi suurtes kogustes, aga see kõik kokku on uskumatult hea.
Järgmine nädal tuleb ka kindlasti huvitav, ja mul on tunne, et see algab vist juba homme, sest siis on Polymeris Diletantide Avangard, kuhu peab jõudma.
20.detsember loen ilmselt Vilde majamuuseumis Kadriorus. Tulge kätt hoidma ja mu üle naerma.


Jätkuvalt hea on lugeda, et keegi siiski siiski siiski armastab mind.
Aitäh, Laura, armastan ju sind ka nagu sa ilmselt juba tead:)



Kirjutasin Kukus peldikus istudes ühe luuletuse. Palun, siin ta on. Aga temaga on selline jama, et mul on teda kaks versiooni. Öelge siis teie, kumb parem on. Ja üldse, olge musid.

***

Avan järjest su uksi
Valimata. Küsimata

Avan kuni
Oled täiesti lahti
Peaaegu, et alasti

Nõuan võtmeid ja
Ülbelt seda, mida ma ei saa

Oled avali
Peaaegu, et alasti

Veel viimane uks

Tõotatud maa
Ununägude riik

Võtmeta avan
Su viimase ukse

Koristajakapp.

Tühi ruum,
Radiaatoril nukker räpane
Põrandapesulapp.


***


Avan järjest su uksi
Valimata. Küsimata.
Avan kuni
Oled täiesti lahti
Peaaegu, et alasti
Nõuan võtmeid
Ülbelt
Oled avali
Peaaegu, et alasti
Veel viimane uks
Tõotatud maa
Unenägude riik
Võtmeta avan
Su viimase ukse,
Koristajakapp.
Tühi ruum, radiaatoril tilgub
Üks nukker räpane
Põrandapesulapp.

***



Musirokk kõlab ikkagi nii kuradima hästi. AT on geenius. Raisk. Selleaastased jõulukingid saavad olema asjalikud.