Nähh.

VR: "Enamik luulerubriigi autoritest on lootustandvad debütandid, neile sekundeerib Rõhu staažikas autor kriips, kelle ümbritsevat kaardistav luule on vahepeal läbi teinud olulise muutuse. Küpselt omanäoliste ja enesekindlate luuletustega esineb Eda Ahi, Kristjan Haljak püüdleb laiema metafoorika poole ning Aimar Haavik flirdib loitsu keeleregistritega. Lee Rajando annab aimu teismeliste elutunnetusest ning Margus Räst mängib elegantselt ümber romantismi toposeid."

Aitäh. See oli nii meeldivalt solvav, et võttis igasuguse luuletamise isu vist tükiks ajaks ära. Vahva, et mu luules ei olegi midagi muud peale teistmelise hala ja moosijutu ja maailmavalu ja karjuva lähedusevajaduse.

Ja nagu... Kas seal päris päris päriselt polegi midagi muud? Olge armsad ja seletage nüüd mulle.

Ja täna on üldse nõme päev. Kui saaks, vajutaks delete nuppu. Päris mitu korda.




Muide, pean näitama oma lemmikpilte. Tegin need Vormsis, veebruari lõpu paiku.
Koduaknad.

Probleemprobleem: Kuidas saada endale kusagilt kiiresti mingisugune andelaadne asi ja seda võimalikult ruttu kasutama õppida??