Kui Lee magamamineku peale mõtlema hakkas, oli msni aken nimega Laura juba pea 2 tundi vahetpidamata tähelepanu nõudnud ja naljakas oli selle tõttu ka pea 2 tundi olnud. Väljas hakkas valgeks minema, linnud hakkasid ärkama ja hilised pidutsejad koju jõudma. Lõhnas varahommiku järgi.
Suveöödel on üldse raske magama minna, sest ei lähegi ju pimedaks ja nii ilus & hea on olla, et ei raatsigi üldse une peale aega raisata.
Igatahes, selle magamaminekumõtte ajaks oli Lee juba värisevate kätega teinud lollakaid asju, mõtles väsinud inimese mõtteid ja valutas teist päeva jalgu.
Äratus on Leel kell 8, muideks. Ja homme kell 6. Hurraa. Nii, ma arvan, et nüüd on pidu läbi, magama minek.



Ja Rufus Wainwright laulab seekord hoopis sellest, keda ta armastab. Pagana ilus laul on.
Mhmhh, ja muidugi see, mida ei ole, on uni. Lollakas.
Ma pean Une-Matiga ilmselt paar tõsist sõna vahetama.