Laupäeviti jääb poolikuks.
Ja reedeti jääb ta tavaliselt ära.
Luuletasin. Öösel.
***
Läbi tühjade tubade
Lahtiste uste
Puhub soe kevadtuul
Kasutatud naise
Räbalaid.
Katariina.
Mõnikord tuleb hüpata
Pea ees vette,
Et näha selle värvi
Altpoolt pinda
Kui seda lõhestavad kiired,
Mis tulevad otse Päikeselt
Aga sina,
Armas Katariina,
Sa hüppasid pea ees
Millessegi, mis on suurem kui sa ise
Millessegi, mida sa iial mõistma ei saa
Millessegi, mis su endasse neelab
Ja tundmatuseni moonutab
Mu ilus Katariina,
Kevadtuul puhub
Su kasutatud keha
Kulunud räbalad
Läbi tühjade tubade
Lahtiste uste
Ma tean,
Et sa oled väsinud end vihkamast
Ja võibolla ei jaksa sa
Enam silmi kinni panna
Üritad hingata,
Ent õhku pole
Jääknähud vaevavad su ihu
Ma tean väga hästi
Neid unetuid öid,
Mil pisarad lõpevad
Ja algab tühjus
Ma tean ka seda,
Et sellele elule
Ei tohi otse silma vaadata,
Sest see teeb meeletult haiget
Aga Katariina,
Ma palun sind,
Ära kasuta ise ennast ära.
***
Vot. Ja elu oleks palju ilusam, kui ma veel täna saaks värisevate kätega avada sõnumite sisendkaustast uue saabunud sõnumi ja totakalt itsitada ja kuulda oma südant reaktiivkiirusel tuksumas. Loodame. Taaskord.
4 kommentaari:
mu kass ei ole emo
Hehe, no kui ta sinu kass on siis vist ikka on küll, vaata miuke emo sa ise oled, kiisumiisu.
A ma ei tea, ühes MEWi laulus see kutt laulab Katariinast ja selles laulus kõlab see nimi lihtsalt nii meeletult ilusana, pluss keegi (näiteks vanaema??) tahtis mulle Katariina nimeks panna, naljakas.
hea luuletus, köidab.
aint ma ka kohe mõtlesin, et mis selle mare kassiga juhtus.
Vahva.
Ja tegelt Mare kass ongi mu muusa. Mhmh.
Postita kommentaar