Kahtlen endas ja kõiges muus. Raske on.
Randmele on kirjutatud kaipaus ( igatsus-soome k.), tuleb tunnistada, et tähendus on küll veidi imal, ent see on üks maailma ilusamaid sõnu.




Luuletasin vahepeal. Jaa.


***


Sellistel udustel päevadel,
Mis nagu meenutaks tänast,
Aga samas ei meenuta ka,
On mul tunne,
Et keegi suleb just samal ajal
Esimest (ja võibolla viimast) korda
Oma läbipaistvaid silmalauge

Ma ei jaksa nende peale
Praegu rohkem mõelda
See on ju elu
Ja nii ju peabki olema,
Et keegi suleb
Ja keegi avab

Noh, mina praegu sulen
Ennast oma kesta

Sobran mälestustes
Ja leian uusi pilte
Vanadest armastustest
Nad pole ka põrmugi muutunud
Vaid on ikka samad,
Pruunisilmsed ja armsad

Nemad ei pannud silmi kinni
Vaid naersid maailmale näkku
Nii nagu mina
Ei ole kunagi osanud

Ma pigem panen silmad kinni,
Jooksen verd
Ja pisaraid

Just sellepärast ongi
Mul vaja kedagi
Pruunisilmset ja armsat,

Ja noh, need vanad armastused,
Nad pole ka põrmugi muutnud


***






Rufus Wainwright laulab praegu natuke liiga valjult, et ta ei taha armastust vaid hoopis seksi ja kohe kui tal tuju tuleb. Ta laulab küll ilusti, aga hetkel ma temaga nõus ei ole. Tühi on olla.
Ja näed, rääkisingi jälle sellest, millest ma ei taha rääkida. Pagan. Aga mõnikord vist võib ja peab.