Täna õhtul on ideaalne õudusfilmi ilm, tühi korter ja vastikuid paranoiasid täis Lee. Õnneks tuleb telekast Red Hot Chili Peppersi laivkonsa aastast 2006, praegu rokib Scar Tissue ja mingid tibensid karjuvad, aga see ei sega bändi nautimast ja jaa, ma laulan praegu kõva häälega kaasa. Naabritest ei ole veel kahju. Ja üldsegi, Anthony laulab praegu isegi rohkem mööda kui mina.
Oodake, ma proovin endale nüüd sisestada, et see peaks mind teoreetiliselt lohutama.
Ei aidanud.
Aga laulmist ma ei lõpeta, haa, paras sulle, sa vastik alumise korruse Ilmar, ma teen sulle tagasi KÕIK need korrad, mil ma olen olnud sunnitud pead vastu seina tagudes kuulama George Michaelit öö läbi. Mine ise persse. On küll parem olla nüüd, jah, aitäh küsimast.
Ja luuletasin, vahepeal.
***
Taaskord hulkusime purjuspäi
Mööda kollaseid suitsuseid tube
Ja vihmamärgi tänavaid
Taaskord mängisime klaveril duetti
Ja teistele valetasime,
Et oleme eksinud
Taaskord ulgusime kuu poole
Nagu kaks näljast hunti
Ja rohelistena põlesid
Silmad me peas
Me kumbki
Ei kõhelnud uste taga,
Vaid jalutasime neist läbi
Ja tundsime endid kõikvõimsatena
Ravisime üksteisel vähki
Ja toitsime südamevalu,
Sest kõigest hoolimata
Unustasime me pidevalt,
Et hommik saab alati seda raskem,
Mida kauem õhtul pudelipõhjadest
Otsida sind
Taaskord petsime hiilgavalt teisi
Ja viletsalt iseennast
Eksisime ära Moskva metroos
Ja ükskord kevadel üksteises
Hirm muutus võõraks,
Sest me olime ju ometigi
Põgenemise maailmameistrid
Jah,
Me olime kõikvõimsad,
Vähemalt senikaua
Kuni jätkus seda,
Millega häguseks muuta võib meeli
Me petsime, võitsime
Ja uskusime
Kuni tuli hommik
Ja tõde mõjus nagu
Lahtise käega löödud kõrvakiil
Sundrehabilitatsioon reaalsusesse:
Veel mõned kõrvakiilud,
Täpsed ja hoolikalt sihitud,
Kibe kohv
Ja veel kibedam hommik
***
Eksin mõtetega pidevalt valedesse kohtadesse ära. Aga see meeldib mulle. Praegu.
Muidu möödub elu geograafia lainel. Esmaspäeval proovieksam. Ärge olge kadedad.
8 kommentaari:
Praegu tulin üle 8 päeva su blogi lugema ning lugesin kõik minu jaoks uued postitused läbi.
Hmm... kuidagi veider oli, nagu kirjutaks keegi teine, aga mitte Lee :) Stiil oli nagu teine vms... Aga hea.
Igaljuhul ma tahan sind juba homme näha :)
Haa, tegelikult on see ikkagi sama vana Lee, ainult vb stiil on muutunud mitmekülgsemaks. Ehk veidi ka küpsemaks, aga seda ei oska mina ise enam öelda.
Ma tahan sind juba PRAEGU näha, aga eks ma pean siis homseni kannatama:)
Uuh, Jormil ja Siimul tuleb taas üks huvitav matemaatikatund. Heheee.
Vb mul on luulud, aga lihtsalt tundus nagu keegi teine oleks su blogisse sisse murdnud ja pikad jutud siia kirjutanud ;D
Eiei, ainus, kes siia murdis, olin mina:)
Aga vaata nädal aega on tegelikult päris pikk aeg. Vb olen tõesti natuke teistmoodi.
Aaaaga on siis sellepärast halvemad need uued jutud?
Mkm, ma ei mõelnud üldse sellele, kas on parem või halvem. Lihtsalt stiil oli teine :)
Nii. Aga mõtle nüüd sellele.
Kuis muidu tunduvad? Loetavad?
Ma läheks ka jube närvi, kui ma peaks öö läbi Tsoots Maikelit kuulama.
Ei viitsinud korralikult kirjutada.
Aga jah, ilusad lood sul.
George on vana sõber mul juba, nädalas korra ikka peab sundkorras temaga leppima. Ma ei jaksa enam emotsionaalsesse kriisi langeda, seepärast leidsin parema mooduse, ma kas a) ignoreerin b) panen enda mussile volüümi juurde c) taon pead vastu seina
Üldjuhul valin variandi b, enda tervisliku seisundi huvides:)
Aga vahva, et lood meeldivad. Mulle endale meeldib neid kirjutada ka.
Postita kommentaar